mudeliga ringisõitev perekond paneb ka sind tundma end tundma hästi ja ehk tekitab lausa kadedust, ei tähenda see seda, et antud eseme soetades lisandub sellele materiaalsele väärtusele ka meelerahu ja õnn. Kaupade ja teenuste tootjate eesmärk on teenida raha ning nende jaoks ei ole mingi patt kasutada selleks ka inimtundeid. Tõsiasi, et meediast on saanud niivõrd mastaapne ühiskonnapeegeldus, peaks kindlasti inimesi panema inimesi kriitiliselt mõtlema, kuna tänapäeval aset leidvas infomüras leidub kindlasti ka ebatõepärastel allikatel ning spekulatsioonidel põhinevaid uudiseid. Seetõttu tuleb alati kasuks kahelda pea kõiges ning uurida, mis on antud uudise eesmärgid, kelle vaatepunkte see esindab ning mis on jäänud kirjutamata. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et meedia, mis on üks ühiskonna juhtimise vahendeid, on alatihti kellegi poolt rahvani vahendatud suhtlusvorm, kus tegelikult puudub otsene tagasiside ning arutamisvõimalus
ja õelamaks liikmeks, kes ründab inimest pigem otse, kui petab ja püüab teda lõksu. Teda kujutatakse lühikese, laiaõlgse, punajuukselise mehena, kes kannab kõvakübarat. Tema oli see, kes saadeti Margaritale kreemi viima, mis viimase nõiaks muundab. Saatanliku kamba ainus naissoost liige on Hella, vampiir, kes täitis kõiki ülesandeid. Woland nimetab teda tõhusaks, kiireks teenijannaks, kes saab kõigega hakkama. Samas on ta ainus liige, kes ei osalenud romaanis aset leidvas viimases lennus, mis võib tähendada, et ta ei olnud nii tähtis osaline Wolandi kambas. ,,Meistris ja Margaritas" kujutatud kurat ja tema kamp on väga eriline ning ei vasta ilmselt täielikult tavapärasele ettekujutusele saatanast, kuna neis oli midagi inimlikku, intelligentset ja isegi heatahtlikku.
kas ilmse kutsumisega seksuaalvahekorraks, või kui märk sellest, et ohver on kättesaadav, kui ta ilmutab piisavat visadust». 84 Eesti politsei- ja kohtustatistika ei anna veel adekvaatset pilti vägivallast naiste suhtes, kuid vägivalla alased uuringud näitavad, et vägivalda talub aasta jooksul enda kallal iga viies naine, 2/3 naiste vastu suunatud vägivalla juhtudest leiavad aset kodus. Paaride suhtluses aset leidvas vägivallas on naine ohvriks üheksal juhul kümnest. Tuleb märkida statistika andmeid ajavahemikul 1993-2002, mille kohaselt registreeriti Eesti Vabariigis selle aja jooksul 842 vägistamist, s.t. keskmiselt 84 vägistamisjuhtu aastas. Kõige sagedamini olid vägistamise ohvriteks 15-aastased tütarlapsed.85 Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul moodustavad 15-aastased tütarlapsed ühest kolmandikust kahe kolmandikuni kõigist vägistamiste ohvritest
annaabi.ee 
