(tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise alusel kahte suurde gruppi: - raud ja rauasulamid (nn. mustad metallid) ning - mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värviliste metallidena ja nende sulamitena) ehk kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Metalle liigitatakse ka tiheduse (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuuri (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemilise aktiivsuse (vääris- ja mitteväärismetallid) ja looduses leiduvuse (haruldased ja hajusad) alusel. Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, radioaktiivsete jt. metalli liikide vahel. Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid -
Kokkuvõttena saab öelda, et spordiga tegeletakse vabal ajal küllaltki aktiivselt Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme tüdrukute ja poiste seas. 14 Nagu jooniselt viis on näha, tegeletakse poiste seas kokku 15 erineva alaga. See toob välja Paides harrastada saavate spordialade hea mitmekesisuse. Negatiivne on see, et üheksa vastajat spordiga ei tegele. Põhjusteks toodi, kas mitte viitsimise, ajapuuduse, mitte sobiva ala leiduvuse Paides või tervislikud põhjused. Noormeeste peamiseks spordiga tegelemise põhjuseks oli alaga hea füüsilise koormuse saavutamine ning ala huvitavus. Poistele ei olnud nii väga tähtis seltskonnaga koos aja veetmine, mida võis täheldada neidude vastustes. Treening - eesmärkides seati esikohale jõulihaste tugevdamist. Küsitluse vastustes oli näha ka juhuseid, kus tegeleti ainult jõusaalis ning mitte ühegi teise spordialaga. Üheks oluliseks treening-eesmärgiks peeti ka tugeva
· tolm Saasteained ja neist moodustunud ühendid kahjustavad nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Eriti tundlikud saasteainete toime suhtes on fotomaterjalid, taimparknahk, masinloetavad infokandjad ja terve rida museaale. Teabeasutuste õhus leiduvad saasteained satuvad sinna välisõhust või mitmesugustest hoonetesisestest allikatest (ehitusmaterjalid, sisustus, seadmed, säilikud, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, köögid, laborid, inimesed). Saasteainete leiduvuse ja hulga mõõtmine õhus on tehniliselt küllaltki keeruline ettevõtmine. Ligikaudselt on võimalik õhu saastatust hinnata, tuginedes välisõhu vastavatele näitajatele. Linnas ületab saasteainete kontsentratrsiooni. Informatsiooni saamikseks tuleks pöörduda keskkonnakaitse laboritesse. Ruumi üldise korrosiivsuse leidmiseks sobivad metallist katsekohad. Lihvitud pliiriba asetatakse ruumi, kappi või karpi, mille keskkonna kohta soovitakse saada teavet
annaabi.ee 
