Inimeselt verd imevate linnusääskede valmikud talvituvad niisketes keldrites, lautades, koobastes ja urgudes, kust nad on kevadel ühed esimesed väljalendajad. Soomussääsed Soomussääski on Eestis vaid üks liik. Soomussääskede vastsed elavad suuremates taimedest rikaste veekogude põhjamudas. Igal pool Eestis ei pruugi neid kohata. Soomussääskede vastsed veepinnale ei tule, vaid puurivad oma hingamistorud taimevartes leiduvatesse õhusoontesse. Vastsed talvituvad ka vee all. Nad ründavad kõige rohkem järvede ääres, kus kasvab palju taimi. Metsasääsed Metsasääski on meil kõige rohkem. Liike on 16. Metsasääsed on ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või rohule, kus need talvituvad. Kõik ülejäänud sääsed munevad otse vette või ka veepinnale. Metsasääsed ei mune munasid lihtsalt suvalisse paika, vaid madalamatesse
elanike lahkunud lähedased, kellele pereliikmed ei saa täielikku kremeerimist lubada, sest suur kogus puitu läheb kalliks maksma. Nendest surnutest jäävad alles pooleldi põlenud kehaosad, mis samuti jõkke visatakse. [1] 4. Reostuse tagajärjed Gangese reostatus mõjutab paljusid nii inimesi kui loomi. Kohalikud põllumehed, kalurid ning üleüldine agrikultuur sõltub sellest jõest. Ganges on ka palverändurite meelispaik. Sealt käib läbi liiga palju inimesi, kes jões leiduvatesse haigustesse nakatuvad. Must solgivesi suubub Bengali lahte omakorda reostades seda suurt veekogu. Ühe sellise suure jõe reostumisega seotud tagajärjed võivad olla palju ulatuslikumad, kui oskame hoomata. 4.1. Haigused Reostunud jõgi on üheks suurimaks nahaprobleemide ja haiguste, puuete ja kõrge imikute surmade lokaalseks põhjuseks. See tuleneb sellest, et hindud keelduvad tunnistamast, et Ema Ganges on muutunud haiguste koldeks. Nad kümblevad Gangeses ja joovad selle vett
annaabi.ee 
