· Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse. · Väävlit leidub leivas, tangainetes, pastas(makaroni) toodetes, kaunviljades, piimas, lihast, eriti munades. 2.7 Jood (I) · Mõjutab kilpnäärme tegevust. · Joodi leidun kalas, munas, võis, salatis, kohvis, kakaos jm. 3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena. · Umbes 65% inimese soojusenergiast toodetakse toidu SV põletamise teel organismis. · SV soodustavad üldises ainevajetuses valikude (V) ja rasvade (R) ökonoomset ärakasutamist organismis. Süsivesikud liigitatakse 1. Lihtsüsivesikuteks (imenduvad kiiresti vette) 2. Liitsüsivesikuteks
urgudes, kividel ja kaljupragudes, paljud värvulised pesitsevad puude otsas või põõsastes, mõned liigid ka ehitistes. Pesitsuskoha valitseb tavaliselt isalind, kes tavaliselt sattub pesapaika veidi varem, kui emane. (Ling, R. 1980) Pesitsemine Suguküpsus saabub tavaliselt ühe aasta vanuselt .Munad on värvulistel väiksed, harilikult kireva värvusega, kuid mõnikord ühetoonilised. Kurnas on tavaliselt 4-6 muna , mõnel tihaseliigil on neid 15-16, aga Austraalias leidun näiteks liike, kellel on kurnas vaid 1 muna. Paljudel liikidel on 2 kurna aastas, harva 1 või 3. Värvulised hakkavad hauduma tavaliselt pärast kõikide munade munemist. Haudevältus on enamikel liikidel 11-14 päeva, kuid leidub ka erandeid. Pojad kasvavad kiiresti , pesast lahkutakse vähem kui kuu aja pärast. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesitsemisperioodil laulavad isaslinnud emaste ligimeelitamiseks ja teiste isaste peletamiseks. (Ling, R. 1980; Gray, S. 2003) Toitumine
ajaloolane, diplomaat, luurejuht, nation builder, mees, kelle tegevust on usaldanud nii Eesti omariikluse taastajad alates Lennart Merist ja Ernst Jaaksonist, kui ka meie tugevaimad strateegilised partnerid Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.“ Selliste lausetega ei saa iseloomustada paljusid eestlasi ja märkimisväärne on ka fakt, et Eerik-Niiles Kross on luuretegelasena ei ole tavaline avalik riigiteenistuja. Tema enda kohta leidun turvalisuse mõttes materjali vähe, küll saab aimu tema tegmistest. Saavutada selline oluline koht maailma diplomaatias väärib tunnustust, sest enda pühendumise ja oma ala tundmisega on Kross teinud silmad ette nii mõnelegi maailmakuulsale riigitegelasele. Krossi on pälvitud ka mitmete aumärkidega, alates Valgetähe III klassi teenetemärgist kuni Iraagi Ülesehitusmedalini. Tema fenomeni saab kokkuvõtvalt kirjeldada nii, on olemas vähe mehi, kes suudavad nii
annaabi.ee 
