" ,,See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ja et midagi pole püsivat, ka sa ise mitte - " Elu oli midagi suurt, ja ka surm oli midagi suurt sellega ei mägita. Julge olla tähendas muud kui mitte hirmu tunda; esimene oli ohu teadvustamine, teine aga ohuteadvuse puudumine. ,,Iga võit tähendab sammukest lõpu poole. Seda, et sul on üks võimalus jälle vähem," lausus Clerfayt. Kuhu need teed küll viisid? Kas tundmatute, seni kogematute uudsete leidudeni või üksnes võluvate, väsitavate kordusteni, mis lõppesid kassahastusega, kui mõistsid, et olid raisanud nende peale väärtuslikema, mis sul oli: aja? Kuid aega ju peab rasikama, mõtles Lillian, arutult, kõigele vaatamata, või muidu oled muinasjututegelane, kes tahtis müüa oma kullatükki nii kallilt, et ei suutnudki ära otsustada, kui kallilt, ja selle otsa suri. Kui üksik oli tegelikult inimene, kui ta kesk elu rõõmsat juubeldamist sellesama eest heitles, ja
vabastavat keha ebapuhtusest ja hellitab ürgset hingamist. (Eliade 1987: 301) Kõige silmapaistvam tehnika surematuse otsinguil on vast alkeemia. Võib eristada kahte tüüpi alkeemiat: wai-tan (väline alkeemia) ja nei-tan (sisemine alkeemia, meditatsioonid)). Huang-ti'd seostatakse pikaealisuse tehnikate leiutamisega. Teda peeti meditsiini ja farmaatsia isaks, samuti olevat tema ka kalendri, kokakunsti ja ettekuulutuste leiutaja/rajaja. Kuigi alkeemia katsed viisid paljude oluliste leidudeni ja avastusteni oli peamiseks eesmärgiks leida eliksiir, mis viiks keha hävimatuseni. Usuti, et teatud piisava ajaga (4320 aastat) kivid ja metallid võivad muutuda kinaveriks (punane mineraal) või kullaks. Arvati, et sellise alkeemia koostisosad omavad maagiat. Alkeemikud saavutasid sama tulemuse transformatsiooni kiirendamisega. Nad viisid läbi riituseid, mis hõlmasid palveid, hea-endelist püha asupaika, talismane, manamisi. Alkeemikud tegid läbi nii välise kui ka seesmise puhastumise
annaabi.ee 
