Väljasõpe on muutumas üha populaarsemaks nii koolides kui ka lasteaedades. Klassiruumis võiks õpetaja lasta ringi käima pildi puust ning võimalusel ka selle puu lehe (kuusel ja männil käbi), et lapsed seda katsuda saaksid. Nii jään neil paremini ka meelde kui nad saavad reaalset lehte katsuda. Siinkohal siis treenime tunnetusprotsessi Mälu. Väljas võiks toimuda tegevus niiviisi, et lastele antakse näiteks seesama puu pilt või siis öeldakse puu nimi, mida nad otsima peavad. Puu leidnuna saavad nad ka Tajuda puukoort, vaadata mis keskkonnas puu paremini kasvab, milline on maapind. Puude otsimisel peaks muidugi jätma välja need puud, mida konkreetses kohas ei leidu, kuna see võib tekitada segadust. Puudest võiksid olla esindatud: kuusk, mänd, tamm, vaher, kask ja näiteks ka pärn. Keidi Piller
puuduvad igasugused üleliigsed omadused. Tegevuse arenedes muutub kirjanik aina rohkem kassi sarnaseks. Tihti kordab autor kasside deviisi on nagu on. Teose lõpupoole tõmbub ta aina rohkem looduse poole, eemale inimtegevusest ja kõigest ebavajalikust. Üksindus ei rusu enam. Lõpuks pole tal enam midagi vaja. Tal on kodu, rahu ja ta kirjutab. Tal pole isegi raamatuid ning ta leiab õnne valemi milleski, mis pole püsiv, kuid milles ta tunneb end rahu leidnuna. Teosest võib leida palju küsimusi, mida iga lugeja võib suunata enda sisse. "Mandalas" ei ole mingit üheselt võetavat õpetust. Ta loob pildi maailmast, millel on ilus ja harmooniline minevik, millal inimene ja loodus üksteise kõrval said elada. Nüüd on inimene looduse eest põgenenud ja seda kartma hakanud. Autor asetab enda tegelase keset maaelu ning püüab talle kohta leida. Samamoodi paneb ta enda üle juurdlema lugeja.
annaabi.ee 
