- tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning kas nad Vahesalu naist nägid, kes hauale lilli viima läks, kuid neid ei kohatud, Leida käskis tütrel lahkuda, et emaga veel vestelda, tütar sai aru, kelle hauast jutt, tegu oli mehega, kes kolhooside tegemise ajal ära tapeti, ja maeti küüni taha metsa kase alla, paari nädala eest olid matused, kuid hauale risti panna hukkunu naisel ei lubatud, seega viis ta sinna sületäie lilli igal aastal
haarab raamatu enda kätte. Leida hakkab karjuma ja nõuab raamatut tagasi. Riks raamatut tagasi ei annna, Leida lööb Riksi rusikaga ja nõuab raamatut. Nüüd nutab juba ka Riks, sest ka tema tahab just seda raamatut vaadata. Leida sõidab mänguautoga, Riks vaatab niisama teiste mängu pealt. Käib ühe lapse juurest teise juurde, kellegagi mängima ei hakka. Siis läheb Leida juurde ja küsib Leida käest autot. Leida ei taha autot anda. Riks lükkab Leidat ja võtab auto vägisi endale. Leida hakkab nutma ja lööb Riksi, kiskudes autot tagasi enda kätte. Nüüd nutavad mõlemad lapsed. Õpetaja käsib lastel mänguasjad ära koristada ja siis voolima tulla. Kuna Paul ei teinud ühe korra ütlemise peale kuulmagi, läheb õpetaja tema kõrvale ja nad hakkavad koos koristama. Teise rühma õpetaja tuleb markerit laenuks küsima. Õpetaja ütleb Paulile, et koristagu ta üksi edasi, tema tuleb kohe tagasi
annaabi.ee 
