Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"leichteri" - 3 õppematerjali

Teet Järvi
1
doc

Teet Järvi

Teet Järvi on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Laine Leichteri ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1981) Peeter Paemurru õpilasena. Tsellist on täiendanud end Moskvas Natalia Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. 1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 1982­1990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
Ester Mägi
2
doc

Ester Mägi

Ester Mägi suutis kokku viia nii üldhariduse omandamise koolis, kui ka musikaalse hariduse saamise üheaegselt. Nii lõpetas ta 1941. aastal keskooli, kuid siis tuli sõda, mida helilooja kirjeldab kui väga rasket aega tema elus. 1945. aastal tabas teda tagasilöök ­ haigestusid tema käed ning tema edasised õpingud klaverialal olid seatud küsimärgi alla. Konservatooriumis soovitati, et ta võiks minna ajutiselt teise kadeetrisse, näiteks muusikateadusesse. Kuid Karl Leichteri soovitusel astus ta hoopis kompositsioonikateedrisse, kuhu astumiseks esitas ta Heino Ellerile kaks laulu, mille ta eelmisel päeval kirjutanud oli, ning ta võetigi vastu. Seal pääses ta Mart Saare klassi, kus tema käe all algas Esteri komponistiks õppimise teekond. Mart Saar Ester Mägi õpetajana Mart Saare osa tema heliloojaks saamisel oli väga suur. Tema õpetamismeetod, mis oli üsna aeglane ja põhjalik, meeldis Esterile ning tänu sellele hakkas talle loominguline töö meeldima

Muusika → Muusikaajalugu
33 allalaadimist
Referaat-Bruno Lukk - Eesti pianismi isa
9
docx

Referaat: Bruno Lukk - Eesti pianismi isa

Esimesed iseseisvad sooloõhtud toimusid Berliini Kõrgema Muusikakooli õpilasena 1931. aastal Riias ja Tartus. Kava sisaldas Beethoveni, Chopini, Brahmsi ja Vitolsi klaverimuusikat ning Liszti seadeid Bachi orelimuusikast. Tolleaegne kriitika oli pianisti suhtes soosiv. Leiti, et tegemist on juba väljakujunenud muusikuga, kes valdab suurepäraselt tehnikat ning suhtub tõsiselt esitatavatesse teostesse. Negatiivseks peeti lüürika vähesust mängus. Karl Leichteri hinnangul oli Luki mäng võrdne välissolistidega, mis tõstis ta siinsete pianistide hulgas esikohale. 1930. aastate lõpus esines Lukk juba segakontsertidel, mängis mitmesugustes ansamblites ja saatis teisi interpreete, samuti astus ta üles solistina sümfooniakontsertidel. Samasse kümnendisse mahub ka osavõtt kahest konkursist: Chopini nimeline konkurss Varssavis 1937, ning Ysaÿe nimeline konkurss Brüsselis 1938. aastal. Temast oli kujunenud

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun