a, lk 490). Peredetsiil on pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest/majapidamistest (Kall, 2008, lk1). Esimesse detsiili on arvatud kõige väiksema sissetulekuga inimesed, kümnendassse aga kõige jõukamad. Võrreldes kuludetsiile on näha, kuidas on omavahel seotud ning kuidas muutub leibkonnaliikme kulutuste osakaal erinevatele toodetele ja kaupadele tema sissetuleku suurenemisega. Näiteks esimesse detsiili kuuluvatel leibkonnaliikmetel kulus kõige suurem osa, peaaegu pool oma sissetulekust toidu ja alkoholita joogi peale, kõige vähem aga hotellide, kohvikute ja restoranide ning üldse vaba aja peale. Teistest suurema osa moodustasid ka kulutused eluasemele ning majapidamisele. 5 Kuludetsiilide keskmises osas oli protsentuaalselt vähenenud toidu, sideteenuste ja aktsiisikaupade kulutuste osakaal
Joonis 5. Üldharidusastused maakonniti. (Statistikaamet 2011) Tallinna Ülikool 7. Leibkondade paiknemine ja toimetulek Leibkondade toimetulek oleneb väga mitmest aspektist. Majandustõusu ajal oli inimestel palju kergem, enamusel leibkonnaliikmetel oli olemas töö ja tänu sellele saadi hakkama. 2004. aastal elas kõigist leibkonadest linnas (linn ja alev) 69% ja maal (alevik ja küla) 31%. Iga kolmas leibkond elas 2004. aastal Tallinnas, iga seitsmes Ida-Viru maakonnas, iga üheksas Tartu maakonnas ja iga kahteistkümnes Harju maakonnas.( Statistikaamet 2005) 2007.aasta leibkonna uuringu andmetel kulus ühe leibkonnaliikme kohta kuus 279 eurot, millest 108 eurot oli sundkulutused. Leibkonnas elukvaliteeti näitab kõige paremini