a. (Kyne). Kihnu saare asustamise aja kohta puuduvad seni täpsemad andmed. Veel XIII sajandi algul oli Kihnu, nagu paljud teisedki väiksemad saared, asustamata. Esimesed teadaolevad andmed Kihnu asustuse kohta pärinevad alles XVI sajandi esimesest poolest (1518.a.), millle kohaselt oli Kihnu saarel 5 küla: Sääre-, Leppiste- (hilisem Lemsi), Rootsi-, Lina- ja Metsküla (kahe perega kääbusküla, mis hiljem (1610) liideti Rootsikülaga), kokku 19,5 adramaad 58 leibkonnaga. Et asustus XVI sajandi alguses oli juba põlisilmeline, on Kihnu ajaloovanema perioodi uurijad (L. Leesment, P. Nurmekund jt) oletanud selle vanust paarisajale aastale ning püsiasustuse tekke paigutanud XIII sajandi lõppu või XIV sajandi esimesse poolde. 16. sajandist Põhjasõjani 16.saj. kuulus Kihnu Saare-Lääne piiskopkonna Audru ametkonna rannavakusse. Maksud õiendati Audru piiskopimõisa kaudu. Kohustuste täitmise järele valvas kubjas. 1530 a pantis piiskop saare
rendihinnad ning ka asukoht on logistiliselt parem. (Ideon, 2006) Tallinna puhul hakkab silma asustuse hajumine eeslinnavööndisse, linna vahetusse lähedusse. Uusasumid on üsna seostamatud olemasoleva struktuuri ja üksteisega ning seetõttu on tekkinud ebaühtlane hoonestusalade struktuur. (Ideon, 2006) Tallinna eeslinnastumise uuringute tulemused näitavad, et aastatel 1991-2006 rajati Tallinna tagamaale üle 170 vähemalt viie leibkonnaga uusasumit, kus elas üle 17 000 inimese. (Ahas, 2007) Joonisel 6 on näha Tallinna linna ja lähiümbrusesse rajatud hoonestusalad aastatel 1995-2005. Hoonestusalad on kasvanud kõige enam Tallinna loode- ja kirdeosas. Peamiselt on tegu eramute rajamisega, kuid lisaks on laienemine toimunud ka kaubandus- ja vaba-ajakeskuste ning lao- ja tootmishoonete arvelt (Ideon, 2006). Joonis 6. Tallinna linnas ja lähiümbruses 1995-2005 rajatud hoonestusalad. (Ideon, 2006)
annaabi.ee 
