1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks oli tööstustootmise maht langenud 1929. aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra. Eriti valusasti kannatasid rasketööstusharud (metallurgia, mäekaevandus ja masinaehitus). Näiteks terasetoodang langes kolme aastaga (1929. aastast 1932. aastani) ligi kolm korda. Kogu rahvuslik tulu vähenes 40% võrra. Saksamaa tööstusesse investeeriti kriisi aastatel üle poole vähem, kui 1924-1928
kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. (Adamson et al 20 2003:63-64) 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks oli tööstustootmise maht langenud 1929. aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra. Eriti valusasti kannatasid rasketööstusharud (metallurgia, mäekaevandus ja masinaehitus). Näiteks terasetoodang langes kolme aastaga (1929. aastast 1932. aastani) ligi kolm korda. Kogu rahvuslik tulu vähenes 40% võrra. Saksamaa tööstusesse investeeriti kriisi aastatel üle poole vähem, kui 1924-1928