lojaalsed ja Mother of States 'osariikide ema' , sest ta oli kõige esimene koloonia. Et ühendriikide varases poliitikas ja diplomaatias domineeris Virginia aristokraatia, on osariik saanud hüüdnime Mother of Presidents 'presidentide ema' ja Mother of Statesmen 'riigimeeste ema'. Moto: Sic semper tyrannis 'Nii juhtub türannidega alati'. Laul: ''Carry Me Back To Old Virginia'' (''Kanna mind tagasi vanase Virginiasse''; 1940). Osariigiks saamise aeg: 25. juuni 1788 (10.osariik). Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp. Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon. All osariigi moto, üleval sõna VIRGINIA, kõike ümbritseb viinapuuokstest pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918).
Kuidas on see võimalik, kui seal pole atmosfääri ja sellest tulenevalt tuult? See on enamesitatud küsimus ja justkui tõestus, et tegu oli inimeste hanekspüüdmisega. Kuid NASA insenerid teadsid ju väga hästi, et Kuul pole tuult loota. Ja et lipp ei ripuks lontis mööda varrast alla, selleks oli ka lipu ülaservas tugevdus, mis hoidis lippu sirgena. See varras oli tsipa lühem kui lipp ja ei moodustanud ka lipuvardaga täisnurka, nii tekkisidki lipu pinda kortsud nagu lehvival lipul. Kui Apollo 11 lennu ajal selgus alles Kuul, et tugivarrast ei saa lipuvardaga panna täisnurga alla, siis hiljem ei kõrvaldatud seda puudust sihilikult piltidel jättis justkui lehviv lipp parema mulje. Pealegi pole Kuu pinnal lipuvarda püstitamine üldse kerge. Tolmukihi all on väga kõva pinnas, varrast tuli sinna nagu kangi maasse palju kordi toksida, enne kui see enam-vähem pidama jäi. Ka
Eriti selgelt mäletan üht, see oli luuletus Guatemala orhideest Odontoglossum grande, mida luuletaja seal nimetab lipulilleks. Kujutades maailma allakäiku, seda, kuidas lipulill kaob nõgeste ja ohakate alla, kuulutab ta ometi nagu Jesaja uut maailma, uut taevast ja uut maad, mis tuleb siis, kui "on surnud viimane minu rahvast ükskõik kus". Siis tuleb Masing tagasi kui Messias, tulevad need, kelle sammude ees kantakse kord minu nägu läbi laotuse lehvival Laatsaruse linal. See luuletus on selgelt kirjutatud ekstaasi, eufooria hetkedel, kui haigus ja väsimus ei olnud võtnud talt usku maailma uuekssaamisse, lunastusse ja iseendasse. Ta kõikuv eneseusk võis ulatuda luulelise suuruseluuluni: ikka veel avaldamata kogu "Saadik Magellani pilvest" oli luuletaja enda järgi saanud selle ülbe pealkirja tema kujutlusest, et ta on Magellani (Magalhaesi) pilvest siia Linnuteele meeleparandust kuulutama saadetud, galaktiline misjonär.
annaabi.ee 
