Enamik komeete näib tulevat isegi Pluuto ja Neptuuni orbiitidest kaugemalt, see tähendab, et ka kusagilt Päikesesüsteemi äärealadelt. Neil kulub ümber Päikese tiiru tegemiseks miljoneid aastaid kuna nad on pikkaperioodilised komeedid. Kui taevasse ilmub komeet, on seda algselt näha vaid teleskoobiga kuid hiljem ka palja silmaga nähtav udune laik . nii hakkab ta järjest heledamaks muutuma ja moodustab viimaks Päikesest eemale suunatud lehvikutaolise saba. See võib jääda taevase pikaks ajaks mõnest päevast kuni poole aastani. 11 Pilt 4. Komeet ,,Halley" Oluline on ka komeetidelt proovide saamine. Helendavate sabade jälgimine radarsüsteemiga on näidanud, et neist enamikul on komeediorbiidid. See tähendab, et suur osa meie atmosfääri sattuvast tolmust on komeedilise päritoluga. Usutakse, et ka maal on komeedilist materjali
Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu. Meriliiliad on pähikust ehk napast (joonis) ja sellest ülepoole ülatuvatest käsihaarmetest koosneva lehvikutaolise kehaga okasnahksed. Osadel on ka vars (joonis), millega meriliilia kinnitus põhjale, varretud olid võimelised ujuma ja roomama. Pikkus koos varrega on kuni 1 meeter, väljasurnud liikidel kuni 2 meetrit. Vanimad meriliiliate kivistised on leitud Alam- Ordoviitsiumist. Kõhrkalu (Chondrichtyes) (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni
tiivaääred ja sabasuled sinist värvi. Puna-rosellapapagoi on harilikult truu ühele paigale ja elab paariti või väikeste parvedena. Tema lähisugulane on näiteks kuldkõht-paradiisipapagoi. 2.3.2. Sugukond: Kakaduulased Kollatutt-kakaduu on Austraalia levinuimaid linde. Kogu maailmas tuntakse teda meeldiva puurilinnuna, ent vabas looduses käitub ta äärmiselt ettevaatlikult. Kõik kakaduud on jässaka kehaehituse, võimsa noka ja lehvikutaolise peatutiga. Kollatutt- papagoi on valjuhäälne ja väga kaunis papagoi. Tema menüüs on hulgaliselt mitmesuguseid erinevaid seemneid, pähkleid, marju, lehti ja õisi. Samas on kollatutt-kakaduud aga inimestele kasulikud, kuna nad on suurepärased kahjuritõrjujad, süües hulgaliselt umbrohuseemneid, samuti tirtsude mune ja puidukahjureid. Serami kakaduu on erkroosade sulgede ning punase peatutikesega üks suurimaid kakaduusid
annaabi.ee 
