Kõrv Väliskõrv,Keskkõrv ja Sisekõrv Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust. Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne.
Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber algas 435 milj. paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid silur kestis 40 milj.a. a. eest reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised.
nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi. Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele.
annaabi.ee 
