hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaanis, kus nad omalt poolt tekitavad täiendavad purustusi. Üheainsa troopilise keeristormi ajal vabaneb sama palju energiat kui saja tuhande Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatamisel.
Eesti siseveekogudes esines ja esineb ta tänapäevalgi peaaegu alati koos tõkkega. Mõrdade suures on väga erinev, ulatudes paarikümnest sentimeetrist kümnete meetriteni. Suurus sõltub ehituseks kasutatud materjalist (puuvitsad, -peerud, võrk) ja püügile sätimise paigast (jõgi, järv, meri). Arvatakse, et võrkmõrrad on tekkelt puuvitstest valmistatuist hilisemad ja et pujusega mõrd on pujuseta mõrra täiendatud vorm (pujuseks ehk neeluks nimetatakse püünise lehtrikujulist kitsendust, mis takistab püünisesse sattunud kalal tuldud teed tagasi pääsemast). Mõrd asetatakse tõkkesilma püügile kas üksi , ühe või mitme tiivaga või mõrrasüsteemina. Pujuseta mõrda saab kasutada ainult tugeva vooluga vees suuga vastuvoolu asetatuna (veevool surub mõrda sattunud kala kitsasse pärasoppi). Pujusega mõrda võib asetada igale poole ja igasugusesse asendisse. Mõrrasarnased kalapüünised on eri nimetuste all tuntud kõikidel mandritel. Püügiprintsiip
3.1 Elektronkiiretoru ja tema kasutamise võimalusi Elektronkiiretoru on elektrovaakum seadis, mida kasutatakse elektriliste nähtuste muundamiseks optiliseks kujutiseks. Nii kasutatakse teda laialdaselt ostsiloskoopides. Selleks, et jälgida elektriliste signaalide kuju. Neid kasutatakse ka televiisorites, kus antenni kaudu saabuvad kujutise signaalid muundatakse nähtavaks kujutiseks (joonis 1 uus). Elektronkiire toru kujutab endast enamasti klaasist lehtrikujulist kolbi, mille põhi on läbipaistev. Toru sisse tekitatud vaakum on vajalik selleks, et õhu molekulid ei takistaks elektronide liikumist. Elektronkiiretoru sisaldab elektron prozektorit, mis tekitab peene sobivalt kiirendatud elektronide joa. Hälvitussüsteemi ülesandeks on anda elektronkiirele selline liikumine, et kiire elektronid sattudes ekraanile tekitavad seal helenduse ja joonistavad ekraanil vajaliku kujutise. Elektron prozektor koosneb katoodist, tüürelektroodist e
Kõrvalestadel on ka heli suunda täpsustav funktsioon. Välimine kuulmekäik on lühike kõverdunud kanal, mida vooderdavas nahas on karvad ja kõrvavaiku eritavad näärmed. Kõrvavaigu ja karvade ühine ülesanne on kõrvast võõrkehad välja viia. Väline kuulmekäik juhib helilained trummikileni. Välis- ja keskkõrva vaheliseks anatoomiliseks piiriks on trummikile (kuulmekile). Keskkõrv Trummikile, mis eraldab keskkõrva õhukindlalt väliskõrvast, kujutab endast lehtrikujulist sidekoetaolist membraani, mis on otseses ühenduses haamriks nimetatava kuulmeluukesega. Suurema osa keskkõrvast hõlmab õhuga täidetud trummiõõs, milles asuvad omavahel liikuvalt ühendatud kuulmeluukesed – haamer, alasi ja jalus, mis osalevad helide ülekandmises sisekõrva. Kuulmis- ja tasakaaluelund Trummiõõs on kuulmetõrve kaudu ühendatud ninaneeluga ja spetsiaalse ava kaudu nibujätke rakkudega
annaabi.ee 
