liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see tõttu järgmiseid soomusronge täiendati. Seinte vahel ei kasutatud enam lahtist liiva, mis sõidu ajal välja pudenes vaid kasutati seinte vahel liivakotte, osa vaguneid kaeti lehtrauaga. Hiljem hakati kasutama liiva asemel niinimetatud katlarauda, mida leidus laevatehastes. Lisaks kasutati veel enamasti kitsarööpmelistel soomusrongidel vene kaevikukilpi Lahinguvaguneid oli kolme tüüpi: dessant-, kuulipilduja- ja suurtükivagunid Dessantvagunis olid eluruum ja magamisasemed. Kuulipildujavagunil oli mõlemal küljel ja nurkades luukidega suletavad laskeavad. Suurtükivagunid olid erineva konstruktsiooniga vastavalt neil paiknevate relvadega.
3 Armeerimise võrguga. Tugevdamine Sellest nõudest johtuvalt on võimsus määratakse teguriga, metallsärgiga, skeem 5.4 tihti vaja kasutada küllalt mis näitab kui palju on posti nurkadesse pannakse suure numbriga püstrauda. töötavat rauda %- des püsti nurkrauad, mis Kuivõrd püstrauad on müüritise ruumiühiku kohta ühendatakse omavahel tugevduse juures vajalikud, = (As*t)/ (s*c*t)= lehtrauaga samm sammu siis võib neid ka otse ära As*100/s*c, kus As on järel. Töötavaks süsteemiks kasutada koormuse võrguvarda ristlõikepindala, s on lattraudadest silmus vastuvõtul. Selleks tule luua on võrkude vaheline kaugus, c ümber posti, püstrauda on püstraudadele alumine ja on võrgu põikvarraste samm ja vaja üleminekujätku ülemine toetus koormuse t on müüri paksus
annaabi.ee 
