ise seenemütseeliga pakud või aiakännud nakatada. Kõige paremaks peetakse meie oludes seenekasvatuseks haavapuitu, kuid sobib ka kask, vaher, pappel, jalakas, lepp, tamm jne. Ka kännuamplit võib ise kasvatada. Kõige lihtsam moodus on osta spetsiaalne pakk, mis on juba mütseeliga nakatatud. Need on juba seeneniidistikuga läbi kasvatatud ja on vaja vaid pakendist välja võtta ning maasse kaevata. Pakke võib ka ise mütseeliga nakatada. Kännumampli kasvatamiseks sobivad hästi lehtpuupakud, mille läbimõõt on vähemalt 12cm. Eelistada tuleks kaske, paplit ja haaba, aga sobivad ka teised lehtpuud ning külmakahjustusega õuna- ja pirnipuud. Pakud peaksid olema lõigatud vähemalt 3 kuud enne seenega inokuleerimist ning 15 35 cm pikkused, aga kasutada võib ka 5 6 cm paksuseid kettaid (diske). Puidu niiskussisaldus peaks olema vähemalt 60%, vastasel juhul tuleb neid enne seenega nakatamist 1-2 päeva vees niisutada
Kott tuuakse koju oma majapidamisse, lõigatakse sellesse 2/3 kõrguselt 2,5 cm pikkused ristikujulised avad, niisutatakse ja hoitakse valgustatud kohas. Niimoodi, pooleldi omakasvatatud seente puhul võib alati kindel olla nende värskuses ja saastamatuses säilitusainete või putukatõrjevahenditega. Kasvatamine puupakkudel Koduaias on võimalik austerservikuid kasvatada ka puupakkude peal. Selleks otstarbeks sobivad kõige rohkem toored millise tahes läbimõõduga lehtpuupakud. Erinevalt kilekottidesse pakitud saepuru või põhu peal kultiveerimisest, ei ole kasv pakkudes liiga kiire ning elutegevusega kaasnev temperatuur ei tõuse seenniidistikku hukutavalt kõrgeks. Puupaku üks ots nakatatakse austerserviku juuretisega. Selliselt ettevalmistatud pakk tuleks põõsa alla või muude varjulisse kohta kahe kolmandiku ulatuses maasse kaevata, mütseeliga ots allapoole. Kuival ajal tuleb pakku kindlasti kasta. Saaki peaks sügisel ja kevadel saama üsna mitu aastat