· Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili punane või kollane, mahlane, magus, kerajas, läbimõõt kuni 2 cm. · Puit on punakaspruuni lülipuiduga ja valkjasroosa maltspuiduga, pehme, kerge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks. 58. Harilik (Tilia cordata) ja suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) Tilia cordata - Euroopa, Aasia. Eesti hajusalt. Kõrgus alla 30 m. Euroopa ühe varjutaluvaima lehtpuuna on pärn meie metsades püsinud peamiselt alusmetsa põõsana, kuid paremail kasvukohtadel, huumusrikastel värsketel muldadel kasvab sama kiiresti kui kuusk või isegi pisut kiiremini ja saab teise rinde puuks. · Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad. · Puit on kerge, hästi lõhestatav, nõrgalt punakas- või kollakasvalge, radiaallõikes läikiv
Kaua kasutamata ökoloogiline niss osutus väga edukalt hõivatuks ja nüüdseks on metsaomanike meelehärmiks koprad jõudnud kõikjale, sulgedes metsaojasid, kraave ja väiksemaid jõgesid tammidega. Veetaseme tõstmisega satuvad tihti suured metsaosad vee alla ja hävivad kiiresti. Eriti tundlik on kuusk, olles määratud hukule juba pärast lühiajalist üleujutust. Pikemaajalise liigvee mõjul hukkuvad ka teised puuliigid, vastu suudab pidada teatud aja vaid sanglepp, kuid lehtpuuna on see kobrastele toiduks ja langetatakse viimaste poolt. Seoses toidubaasi nappusega on koprad hakanud närima juba ka okaspuid: palju kopraid hukkus 2002. a. kuiva suve tagajärjel, milline ei lubanud loomadel vee madala taseme tõttu piisavalt talveks toitu varuda, mistõttu loomad peavad seda tegema kaugel kaitsvatest veekogudest, sattudes hõlpsasti hundi ja ilvese küüsi. Samas on koprad ainukesed loomad, kes suudavad