riigist neid importivaks riigiks (Tabel 3). Peamiselt tuuakse okaspuu saepalke Eestisse Venemaalt. Tabel 3. Puidutööstuse väliskaubandus 2003.a. 1. poolaastal Eksport Toode Ühik 2002.a. 1.p.a. 2003.a. 2.p.a. Muutus, % Töötlemata m3 1 661 053 1 567 646 -5,6 ümarpuit, sealhulgas: Okaspuuhake tonn 357 929 333 095 -6,9 Lehtpuuhake tonn 14 302 23 169 62,0 Saematerjal m 3 643 571 659 527 2,5 Puitlaastplaat m3 70 254 73 644 4,8 Puitkiudplaat m2 8 215 241 9 185 446 11,8 Vineer m3 29 126 30 096 3,3 Import
Ka hake sõelutakse erinevatesse läbimõõduklassidesse (fraktsioonidesse). Hakkemultši toodetakse nii tööstuslikult kui kasutuskohtadel hooldustööde käigus eemaldatud puuokste purustamise teel mobiilse kerge oksahakkuriga. Kasu on kahekordne: kaob vajadus jäätmete utiliseerimise järele ning pole vaja teha kulutusi multši ostmiseks. Okstest toodetud multš ei ole ka ülearu hele ega silmatorkav. Keskkonnaohutuse ja taimetervise seisukohalt sobib lehtpuuhake paremini, võrreldes okaspuuhakkega. Väga hästi sobivad multšimiseks ka neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et ta on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks. Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva
annaabi.ee 
