Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, parasvöötme mussoonmets. Parasvöötme metsad jagunevad lehtmetsadeks, okasmetsadeks ja segametsadeks. Parasvöötme okasmetsad Okasmetsad läbivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Levinud on ka okasmetsade teine nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest. Enim okasmetsi kasvab Kanadas, Venemaal ja Skandinaavias. Taiga on suurim loodusvöönd, mille suved on soojad, vihmase ja niisked ning talved külmad. Kliima Taiga jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa ulatub kaugele sisemaale, kus pole merelisi mõjutusi
Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Lehtmetsad Lehtmetsad kasvavad okasmetsadega võrreldes pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus. Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5°C kuni +5°C, juuli keskmine aga juba +15°C kuni +25°C. Sademeid langeb keskmiselt 1000 mm/a. Lehtmetsavööndi taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talve tulekul langetavad puud maha oma lehed, kaitstes nii end lume ja külma eest. Talvel on puud puhkeseisundis.
Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv
annaabi.ee 
