Lehtklaasi vormitakse kõige sagedamini valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. Ehitusklaasi erimass on 2,40...2,55 g/cm3, survetugevus 600... 1200 N/mm2, tõmbetugevus 30... 60 N/mm2, paindetugevus 35...70 N/mm2, kõvadusarv 5...7 (Mohsi skaala järgi) ja soojaerijuhtivus 0,7... 1,3 W/m.°C. Lehtklaasist tooted Aknaklaasi tehakse paksusega 2; 2,5; 3; 4; 5 ja 6 mm. Kvaliteedi järgi jaguneb aknaklaas 3 sorti (I, II ja III sort). Sort sõltub klaasi tasapinnalisusest, kriimustustest ja teistest defektidest. Aknaklaasi valguse läbilaskvus peab olema vähemalt 84.. .87% (sõltuvalt paksusest). Klaas pakitakse mingi pehme materjaliga polsterdatud kastidesse. Klaasi kaste tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. Klaasikaste tuleb kaitsta sademete eest, et vesi ei tungiks klaaside vahele
............ 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230 17. Klaastooted ............. 232 17.1. Klaasi valmistamine ............. 232 17.2. Lehtklaasist tooted ............. 232 17.3. Muud klaastooted ............. 235 7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus:
annaabi.ee 
