: 2 , 4 - 2 , 6 Njuuhämpsir K Hele sulestik Kere pikk 170- 58-59 a (pruun) lai, hari 190 (.................... n väike .......) a lehthari, kõrvaklapid 2 punased,nok , k kollane 7 K u k k 3 , 5 Australorp K Tiheda ja Kere 160-
kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv. Paljude tunnuste arengut maaravad nn pohigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevadavad voi norgendavad pohigeenide moju. Komplementaarsus Komplementaarsed ehk uksteist taiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotuup A-B-) pohjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Naitena voib tuua harjavormide paritavuse kanadel. Erinevatel kanatougudel esinevad jargmised harjavormid: 1) lihthari (lehthari) 2) rooshari 3) herneshari 4) pahkelhari. W. Bateson ja R. Prunnet avastasid, et pahkelharjaga lindude omavahelisel ristamisel saadakse monikord hernes-ja roosharjaga jarglasi. Nad tegid kindlaks, et pahkelhari moodustub roosharja ja hernesharja maaravate geenide koostoime tulemusena (R roosharja markiv geen; P hernesharja geen). Rooshari Herneshari Pahkelhari R roosharja maarav geen P hernesharja geen RRpp rooshari rrPP herneshari RrPp pahkelhari
geene, mis tugevadavad või nõrgendavad põhigeenide mõju. 41 Komplementaarsus Komplementaarsed ehk üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotüüp A-B-) põhjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Näitena võib tuua harjavormide päritavuse kanadel. Erinevatel kanatõugudel esinevad järgmised harjavormid: 1) lihthari (lehthari) 2) rooshari 3) herneshari 4) pähkelhari. W. Bateson ja R. Prunnet avastasid, et pähkelharjaga lindude omavahelisel ristamisel saadakse mõnikord hernes- ja roosharjaga järglasi. Nad tegid kindlaks, et pähkelhari moodustub roosharja ja hernesharja määravate geenide koostoime tulemusena (R roosharja märkiv geen; P hernesharja geen). rooshari herneshari P RRpp X rrPP gameedid Rp Rp rP rP
annaabi.ee 
