jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale teekonnale asunud vene inimesed on võtnud alati rätiku sees kaasa natuke kodupaiga mulda.
Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalikule või nõkku. Suure au sees oli Mat-Sõra Zemlja viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale teekonnale asunud vene inimesed on võtnud alati rätiku sees kaasa natuke kodupaiga mulda. Aastaaegade ning päeva ja öö vaheldumine sõltusid päikesejumal Dazdbogist