Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud . Lahingus ta kohtub maavürst Sigurdiga kes surmassuus andis Meelisele risti ja Meelis lubas selle Astridile viia. Meelis sai lahingus haava ja läks ühe eraku juurde ja oli seal mitu kuud ,siis läks ta sealt karupüüdjatega ära .Ta läheb oma isa surmapaika leholasse (1220 a.) .Seal teepeal sai ta sulase Ivoga kokku .Ja Leholas ei ole enam kedagi keda Meelis teaks .Nad otsustasid minna Ivoga Pihkvasse abiväge tooma et võidelda Eestimaa eest.1222 Eestimaa viimast korda VABA .Tarbatu lahing hakkab ja seal võitlevad koos Vjatsko ja Meelis ,paljud teisedki .Vjatsko saab suure haava,kukub pikali ja sureb ,otse tema kõrvale kukub Meelis ja ka tema hukub.Kõik hukuvad selles lahingus (1208-1227)
Vöötkaku iseloomulik käitumine saagijahil on rappelend. Raplemine on veidi pehmem ja ,,õhulisem" kui tuuletallajal. Aktiivne päeval ja videvikus. Põhiosa toidust moodustavad uruhiired. Vöötkaku arvukus ning pesitsusedukus sõltuvad nende olemasolust ja arvukusest. Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 41×22×19 mm. Eestis on vöötkaku pesitsemine tõestatud 4 korral: 1893.a. leiti pesa koos pojaga Saaremaal, enne 1897 aastat leiti pesa Harjumaal Leholas. 20.sajandist on kaks pesaleidu: 1942.aastast Tartumaalt Ilmatsalu lähedalt (pesa 3 pojaga) ja 1974. aastast Loode-Eestist Nõmmemaalt (paari 3 lennuvõimelise pojaga). Sagedamini võib vöötkakke kohata meil talveperioodil. Aastad pole vennad ja nii kõigub meil talvituvate lindude arv suuresti (veel 20. saj. viiekümnendatel aastatel kohati linde Pärnu ümbruses igal talvel). Talvituvate vöötkakkude arvukust aastatel 2003 -2007 on Eestimaal hinnatud 0-5 linnuni.
annaabi.ee 
