mõjutavad üht ja sama tunnust Modifitseeriv Sugurakke kus toimub krossingover nim rekombinantseteks. LOENG V Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit, teine kaksik on isane. Friimartinism on kimäärsusest (XX/XY) tulenev soomääratluse anomaalia. Kimääriks nimetatakse isendit, kelle organismist vib leida vähemalt kahe isendi rakke. Friimartinismi on enam täheldatud veisel. Ligi 90% eri sugu kahe- munaraku kaksikvasikana sündinud lehmikutest on friimartinid. Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahemunaraku kaksiku koorionite liitumine ja veresoonte anostomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Friimartinism on seotud H-Y antigeeniga, ehkki mitte kik kimäärsed isendid ei ole friimartinid. Friimartinit iseloomustab vererakkude kimäärsus. Ta gonaadid on maskuliniseerunud, isend on sigimatu. Esineb veistel, lammastel, kitsedel, sigade Friimartinismi tagajärjed:
põlvnemisindeks, mille alusel nad ka reastatakse. Hästiarenenud ja väärtusliku põlvnemisega lehmikud valitakse karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud, sõltuvalt turusituatsioonist, jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. Nuumale jäetud noorveised realiseeritakse lihaks 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimatest lehmikutest moodustatakse seemendusrühm, keda hakatakse seemendama. Halvemad realiseeritakse lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. Ka sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse
annaabi.ee 
