Erinevalt tänapäeva põikflöötidest puhuti muistseid flööte otsast. Neid valmistati luust (põhjapõdra sarv, lamba sääreluu), mille sisse puuriti puhumisauk ja mitu sõrmeauku. Juba enne vaaraode dünastiaid (enne 3000 eKr) mängiti Egiptuses pilliroost või metallist valmistatud flööte. Sarvepillid Esimesed sarvepillid tehti, nagu nimetuski ütleb, looma sarvedest. Aafrikas valmistati need põhimõtteliselt antiloobisarvest, lehmasarv oli vilets asendusmaterjal. Üks vanemaid sarvetüüpe on juudi shofar ehk jäärasarv. Shofar valmistati rituaalselt tapetud lamba või kitse sarvest ja on ainus muusikariist, mis on jõudnud muinasajast 20. sajandisse vähimagi muutuseta. Shofar'i kasutamist sõjategevuses dokumenteerib piiblis Jeeriko vallutamise lugu, kui linnamüürid olevat võimsa pasunaheli tõttu kokku varisenud. Seda sarve kasutatakse tänapäeval juudi usu tseremooniatel nagu
Veini valmistamisel ei kasutata kunstlikku pärmi, vaid ikka looduslikku, veini ei filtree- rita ja selitamiseks kasutatakse ainult loodustooteid. Biodünaamiline veiniviljelus Kuna kõige ajaloolisem ja looduslikum vahend veini Esimene lehmasarv täida lehmasõnnikuga ja hoia maasse maetuna ületal- selitamiseks on munavalge (see vajub käärinud virde põh- ve. See on viinapuu juurele hea. Teine lehmasarv täida ränipulbriga ja hoia ja ja võtab kõik suuremad marjaosised endaga kaasa) on maa sees suvi läbi, see aitab kaasa fotosünteesile. Kolmandaks pane juure- see maheveini (võiks öelda ka loodusveini) seisukohalt le lehmasitta, see toidab viinapuud. Aga see pole kaugeltki veel kõik
annaabi.ee 
