Ühtede arvates tuleks saamata jääv tulu hüvitada kõikidele ühesuguses summas, sõltumata sellest, kui suur tasu saamata jääb. Teiste arvates on õiglane hüvitada ära langev palgatulu. Võimatu on otsustada, kumb seisukoht on objektiivselt õige. Demokraatial on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, kuid see nõuab erinevate seisukohtade ärakuulamist ja läbiarutamist. Põlglikult ,,lehmakauplemiseks" kutsutud protsess lõpeb enamuse otsusega, mis ideaali kohaselt peaks olema nii hea kompromiss erinevate huvide vahel kui vähegi võimalik, kuid alati jääb vähemus alla. Demokraatia suurimaks tugevuseks pean siiski seda, et kodanikuõigused on põhiseadusega kaitstud ning võimud on üksteisest eraldatud.
EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939 Referaat Sisepoliitika Demokraatia ajajärgu (1920-1934) poliitilist spektrit iseloomustab ühiskonnagruppide erihuvide suur lahknevus ja erakondade rohkus. Näiteks II Riigikogusse pääses 26 parteist tervelt 14. See põhjustas ägeda valimisvõitluse ja teravad parlamendivaidlused, mida hakati nimetama ,,lehmakauplemiseks". Riigikogu valimistel 1920, 1923, 1926 ja 1929 aastal said vasak- ja parempoolsed enam- vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese Riigikogu valimistel oli üsna stabiilne, kõikudes vahemikus 67 74%, mis teste Ida-Euroopa maadega võrreldes oli üsna suur näitaja. Tugevaimad parteid:
annaabi.ee 
