eestvaates, must tagant. Maal on madala vaatepunktiga, st. tundub, nagu oleks maalija istunud maas ja maalinud oma vaatepilti. Maal on tehtud üpris tumedates toonides.Esiplaanil tumedamad värvid ( must hobune, tumedates toonides puu ja pimedus puude taga). Samas eemlat paistev aas lehmadega on heledamates värvides. Teose üldine koloriit on tume. Analüüs See maal on loomamaal ning on romantismi stiilis. Teose sisuks on kõrgendikul seisvate hobuste valvamine eemal aasal olevat lehmakarja. On tuuline ja hakkab juba hämarduma. Teos kujutab justkui loomade omavahelisi suhteid. Tekitab natuke väsinud ja kurva meeleolu, üksindus. Võrreldes seda teost kunstniku teiste teostega, sarnaneb ta teiste tema loomamaalidega. Enamikel Potteri maalidel on koduloomad (hobused või lehmad) ning mõned üksikud viltused puud, pilvised taevad, künklikud maastikud. Kõik on maalitud õlivärvidega. Greete Tragon 11 A
Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi eksistentsi. Maailm nende ümber roiskub,
Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik enamjaolt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama ja rikkuma, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi olemasolu looduse ära kasutamisel.
( tõsta kaks kätt üles ja karju appi!) Aretusvaliku mõju avaldub enamasti alles 1.laktatsiooni jooksul või 2. Laktatsiooni esimesel poolel. Kui selgub, et esmapoeginu annab esimestel kuudel vähe piima või rasva-valgusisaldus on madal, praagitakse ta aks kohe või siis, kui päevalüpsid on langenud karja keskmisest madalamale. Kuigi aretuslik valik mõjub lühendavalt keskmistele näitajatele, otsustab kasutus perioodi pikkuse hoopis lehmakarja tervislik seisund. Aretusvaliku läbinud loomad peaksid karjas püsima võimaliklt kaua, et kasutada ära 3.,4. Ja 5. Laktatsiooni suurim piimatootlikkus. Kui sel juhul tuleb loom praakida madala toodangu tõttu, siis pole pühjus geneetikas vaid tervises. 21. Piimaveiste aretusprogramm Eesti holsteini, eesti punase ja eesti maakarja aretusprogrammid. Piimaveiste aretuse eesmärk on parandada tõu majanduslikult kasulikke omadusi: suurendada
annaabi.ee 
