Elupaikade parendamine · Pesitsuskohtade loomine, tehispesad; · Veekogude taastamine; · Põõsastike, metsatukkade, põllupeenarde säilitamine/ kujundamine. Metskitsehoole · Eelkõige talvine lisasöötmine ning metsateede ja sihtide lumest puhastamine; · Lisasööt peab sisaldama nii koresööta, mahlakat sööta kui jõusööta; · Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas); · Mahlakas sööt: söödakapsas, -peet, kartul, maapirn, õunad; · Jõusööt: kaer, muu teravili, tammetõrud; · 1 sõimsöödahoidla ja 5...10 söödasõime 1000 ha kohta. Metsseahoole · Sobib igasugune teravili (mais), kartul, tammetõrud; · Valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed; · Sööt jaotada 150...200 m2 suurusele alale;
Puud langetatakse 4-5 kaupa. Soolakute rajamine ulukite suunamiseks üks kindlamaid meetodeid. Sõraliste hoole! Metskits tähendab eeskätt talvist lisasöötmist, mis tähendab heine söödasõime viimist. Kindlasti jääb ainult henasit muidugi metskitsele väheks. Metskitse talvine sööt peaks koosnema 3 komponendist koresööt, mahlakas sööt ja jõusööt. Koresööt on kuivatatud roheline sööt, enamasti hein ja lehisvihad. Hein peab olema kvaliteetne nt lutsern, ristik. Mahlakas sööt on nt söödakapsas ja peet (peenestatud). Sobib ka kartul, maapirn, õunad, kuid neid võiks heintega segada, et vältida külmumist. Jõusööt on tavaliselt teravili. Parim on kaer. Kõlbavad ka tammetõrud, eriti purustatult. Põder on Eesti loodusoludega hästi kohanenud ja mingit lisasöötmist ta ei vaja. Teadliku põdrahoole peamine eesmärk on nende loomade eemalemeelitamine inimese rajatud
annaabi.ee 
