.. 6 m; vajab kinnisidumist lumevaalimise kaitseks!) Rumeelia mänd - P. peuce Valge mänd - P. strobus Eneseharimise mõttes: Keerdokkane mänd - P. contorta Must mänd - P. nigra (levinud mitme alamliigina väga suurel territooriumil Kesk- ja Lõuna-Euroopas Kollane mänd - P. ponderosa 3.4. Perekond lehis - Larix Lehiseid eristab teistest okaspuudest see, et nad on suvehaljad. Kõik lehiseliigid (perekonnas ca 20 + arvukad hübriidid) on suured laia kuhikja võra ja pikkade horisontaalsete okstega puud. Okkad 20 ... 45 ... 75 kaupa kimpudes. Okaste arv ongi üheks määramistunnuseks. Et aga lehiste käbikandvus algab väga vara, on palju paremaks tunnuseks nende käbid. Lehised on Eestisse toodud küllalt ammu ning neid leidub sageli vanades parkides ning endistes mõisametsades. Esimesteks sissetoodud liikideks olid euroopa lehis ja siberi lehis. Lehised on
rekultiveerimine. Teaduslik uurimistöö ja soovituste väljatöötamine algas 1960. aastal. Sellest saadik on ammendatud karjääridesse rajatud rohkem kui kümme tuhat hektarit metsakultuure. Uuritud on nii kodumaiste kui introdutseeritud puuliikide sobivust. Lisaks harilikule männile (Pinus sylvestris L.) on neis väga erilistes mullastikutingimustes head kasvu näidanud arukask (Betula pendula Roth.) ja sanglepp (Alnus glutinosa L.). Mõned lehiseliigid nt Euroopa lehis (Larix decidua Mill.) ja siberi lehis (Larix sibirica Ledeb.) sobivad samuti karjääride rekultiveerimiseks. Poole sajandi jooksul on taasmetsastamise uuringud ja praktika tõestanud, et kultuuride rajamine ammendatud põlevkivikarjääridesse on igati õnnestunud. Praegused Eesti metsateaduse ja arendustegevuse prioriteedid sõnastas 2008. a metsasektori tehnoloogiaplatvormi rahvuslik töörühm, kuhu kuulusid metsanduse olulisemate huvirühmade esindajad.
annaabi.ee 
