Mõisamaja esine osa koos poolkuukujulise (algselt ümmarguse) väljakuga on tänapäeval hästi hooldatud. Lõunast on see piiratud müüriga (esialgu pargipiiril müüri polnud, ehitati 1980-ndate lõpus Viru Restaureerimisvalitsuse tellimisel). Tähelepanu väärib kindlasti neljarealine tamme-lehise allee, mis kulgeb mõisapargi ja Tollide perekonnakalmistu (Kabelimetsa) vahel. Sissesõiduteed ääristavad põhja-lõuna suunas kaks kaherealist lehisealleed, mille välimiste puude vahe on ca 40 m ning mis kokku moodustavad vägevalt mõjuva kompositsiooni. Peahoone poolsesse alleeossa jäävad neli puuderingi, mis koosnevad eri liiki puudest (vaher, saar, tamm, pärn). Puuderingid on loetavad ka tänapäeval. Mõisamaja esisest pargiosast käib läbi aktiivne liikumine Kukruse külasse ning tulevikku silmas pidades on see kõige olulisemaks pargiosaks. Pargi tagaosa oli oma olemuselt mitmekesisem tänu tiikidesüsteemile ja liigirohkusele
punakate emaskäbidega. Istutustööde kavandamisel aga on puhkemisaega kindlasti oluline silmas pidada. See tähendab, et lehiste (eriti paljasjuursete taimede) istutamisega ei tohi hilineda, kuna kasvavate okaste epidermis on väga õhuke ning veekadu seetõttu väga suur. Juurdumata taim aga ei ole suuteline kaotatud veevarusid kompenseerima ning taim hukkub. Nagu eelpool mainitud, on lehised ammustest aegadest tuntud pargipuud ning neid on kasutatud ka alleedeks (Vigala lehisealleed!). Suurepäraselt sobivad nad soolopuudeks ning grupipuudeks. Oma heleda olekuga ilmestavad parkmetsi. Sobivad ka elamukvartalitesse. Kuna lehiseliigid annavad omavahel rohkesti hübriide ning teiselt poolt, sageli kogutakse lehiseseeme kollektsiooniaedadest või botaanikaaedadest, kus risttolmlemiseks on eriti head tingimused, leidub palju ebaselgete liigitunnustega hübriide. Seetõttu tuleks eelistada suhteliselt eraldiseisvatest lehisepuistutest kogutud seemnest paljundatud taimi, mis
annaabi.ee 
