m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik - sõstrad 15 30 50-100 40-50 - karusmari 60 90 50-100 7. Lõikamine
mesilased, herilased või sipelgad on viljatud emased töölised. Kiletiivalistel on mitmekesine eluviis. Paljud neist elavad puidus, mitmed neist on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvamplased. Kiletiivalised moodustavad kolm rühma. · Pidevkehaliste alla kuuluvad näiteks lehevaablased. Nende tagakeha liitub rindmikule laialt ning jäigalt. Lehevaablaste vastsed söövad taimevõrseid ning sarnanevad välimuselt liblikate röövikutele. Lehevaablaste vastseid nimetatakse ebaröövikuteks kuna neil on vähem kui viis paari esijalgu. · Munetilised ehk parasiitputukad on näiteks käguvaablased. Käguvaablased munevad oma munad teiste putukate kehasse. Parasiidi vastsed hoiavad peremeeslooma elusana, samal ajal süües tema siseorganeid.
annaabi.ee 
