varajaseks karjatamiseks. Liigikirjeldus Rahvapärased nimed: koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased Süstemaatiline Kuuluvus: Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein. Vili: Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Terise ühel küljel on ribi, teisel vagu. Leht: Taimel on kuni 60 cm pikkused ja 8 -10 mm laiused lamedad või renjad lehed. Varre suunas tõmmatuna tunduvad need karedad. Vars: Varred on püstised või alusel tõusvad, ümbritsetud lapikute lehetuppedega. Paljunemine: Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus: Looduslikult kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias. Kasvukoht: Levinud päris-, loo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel. Koht ökosüsteemis: On toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele. Kaitse: Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine: Kasvatatakse kultuurtaimena heina- ja karjamaadel, nii haljassöödaks kui ka kuivaks heinaks, tehakse ka siloks. Sobivam on värskena. Kasutatud kirjandus http://bio.edu
Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar-munajad, koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel sirelililla-punaka tooniga Õied või õisikud: Õied kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, sirelilillad-roosakad, koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm Õitsemine: aprilli lõpust 40-50 päeva Liigi eritunnused: Risoom maapealne, paks, roomav, kaetud vanade kuivanud lehetuppedega, millede kaenaldest väljuvad rohkearvulised lisajuured. Ei meeldi tigudele - kasutatakse aias tigude eemalepeletamiseks Kasvukoha nõuded: külmakindel, kohanemisvõimeline, päikseline-poolvarjuline kasvukoht, meeldib viljakas, vett hästi läbilaskev parasniiske pinnas Kasutamine haljastuses: pargid, kalmistud, aiad, sobib ka kiviktaimlasse Joonis 12. Kaheleheline bergeenia (http://www.kolumbus.fi/niemi
Sugukond osjalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niiskemad metsad, raiesmikud, puisniidud. Metsosi on tumepruuni risoomiga ja kuni 60 cm pikkuse maapealse varrega eostaim. Kevad- ja suvivõsud ilmuvad samaaegselt, suvivõsudel külgoksad harunevad omakorda ja annavad taimele eriliselt kahara väljanägemise (harunevad külgoksad on heaks määramistunnuseks!). Lehtede tuped on 2-6 nüri pruuni hambaga. Kevadvõsu on kuni 30 cm pikk, kahvatu, suurte lehetuppedega, kannab eospead. Pärast valminud eoste vabanemist muutub kevadvõsu suvivõsu sarnaseks. Eoseid kannab mais ja juunis. Kasutamine: kõlbab toiduks hobustele. Rahvameditsiinis kasutatud diureetikumina (kusele ajav vahend). SOO-OSI Equisetum palustre; palustre soo. Sugukond osjalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: sood, turbaaugud, veekogude kaldad, niisked niidud, puisniidud. Soo-osi on läikivmusta risoomiga, 15-30 cm kõrge varrega eostaim. Kevad- ja
annaabi.ee 
