Kõige paremini jäi mulle kirjeldustest meelde see, kuidas Punapõsk kirjeldas vanasid ende: ,,Tundus, nagu oleks nende taga tohutu kaev, mida täitis iidsete aegade mälu ning pikk, aeglane, kaalukas mõtlemine; aga nende pinnal sätendas olevik: nagu päikese sillerdus hiiglasliku puu lehtedel või virvendus väga sügava järve pinnal. Ma ei tea, aga see näis nii, otsekui oleks mingi asi, mis uneldes või lihtsalt ennast tajudes maapinnal kasvas, mingi asi juuretipu ja lehetipu vahel, sügava maa ja taeva vahel järsku üles ärganud ja uuriks sind nüüd samasuguse pikaldase hoolikusega, mida ta oli lõputute aastate jooksul omaenese sisemistele asjadele pühendanud." Kirjeldusi ja kahekõnet ei olnud ei liiga palju ega liiga vähe, mõlemaid oli mõõdukalt. Mulle meeldis kõige rohkem see, kui vennaskondlased koos Rohani vägedega Helmi Süvikus Sarumani vägede vastu võitlesid, sest minu arvates oli see koht kõige põnevam.
rangelt paralleelselt, teisel juhul kaarjalt Lehtede kuju Lihtlehed – üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed – koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena – algul lehekesed, hiljem roots. Lihtlehed – terved lehed Lehelaba kuju järgi: munajad, ümmargused, süstjad, elliptilised, talbjad, piklikud, lineaalsed Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni
annaabi.ee 
