kuigi paljudel juhtudel leiavad kasutamist ka maapealsed taimeosad. MAITSEROHELISTEL kasutatakse maapealset osa - ürti, enamasti selle ülemist kolmandikku, noori lehti ja õisi. Maitserohelist saadakse nii kultuurtaimedelt kui ka looduslikelt taimeliikidelt. Paljudel kultuurtaimedel on olemas looduslikud analoogid. Need erinevad kultiveerivatest tavaliselt tugevama ja teravama lõhna poolest. Kultuurliigid on enamasti lopsakamad ning annavad rohkem lehesaaki kui metsikud liigid. Sellest tuleneb erinevus maitserohelise kasutamiseks: kultuurtaimi kasutatakse tavaliselt värskelt, looduslikke aga kuivatatult. Eri rühma moodustavad kombineeritud vürtsid ehk vürtsisegud, mis koosnevad 3-24 maitseainest, ja tänapäeval levinud kunstlikud maitseained, mida saadakse sünteetiliselt. Klassikaliste vürtside põhitunnuseks on nende rahvusvaheline levik. Maitseainete tüüpilisi omadusi saame kõige paremini
läheduses, sagedamini läänesaartel. Kasvatamine ● Eesti tingimustes täiesti talvekindel. ● Kasvukoha suhtes leplik, kasvab ka poolvarjus. ● Paljundatakse juurestiku jaotamise teel või seemnetega. ● Tõusmed tärkavad 3 nädala jooksul. ● Kasvukohale istutatakse 60 x 80 cm. Saak ● Suurema lehesaagi saamiseks tuleks õievarred ära lõigata. ● Alates 2. kasvuaastast saab lehesaaki koristada 2 korda suve jooksul. ● Juurikaid koristatakse saagiks kas 2. või 3. kasvuaasta sügisel. 11. KOIROHI • Lad. Artemisia absinthium Ajaloost ● Koirohtu tunti juba antiikajal. ● Peenestatud koirohtu segati masseerimise jaoks tarvitatavate salvide hulka. ● Koirohuhautisega eemaldati verevalumeid. Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude perekonnast. ● 40..
annaabi.ee 
