Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lehepooled" - 3 õppematerjali

Lehtpuuvõrsete kogu
11
docx

Lehtpuuvõrsete kogu

Jalakas (Ja) Künnapuu (Kp) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed Vahelduvad lihtlehed Ovaalsed või äraspidimunajad, laikiilja alusega, Ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kaheli teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt kahelisaagja servaga, sageli lehepooled heledamad, karekarvased. Külgrood hargnevad ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust cm pikkune. Sulgroodne. kolmehõlmised. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus

Metsandus → Metsandus
16 allalaadimist
Pihlakas
11
doc

Pihlakas

Ka kännasõisik on võrreldes teistega väiksem ­ kui harilikul pihlakal ja pooppuul ulatub see 10 cm-ni, siis tuhkpihlakal jääb kännasõisiku suurus enamasti 5-8 cm vahele. Viljade suuruses nii suuri erinevusi pole ­ enamasti on kõik umbes 1 sentimeetrise läbimõõduga, kuigi hariliku pihlaka viljad võivad mõnevõrra suuremad olla. Siiski on kolme pihlaka vahel ka sarnasusi. Nii näiteks on kõikide ühiseks tunnuseks see, et nende lehepooled on erinevat värvi. Kõikide puude viljadel esineb punast varjundit ning puude õied on valged. 8 2. PIHLAKATE ERILISUS Pihlapuud võivad olla erilised väga mitmes mõttes. Ühest küljest on nad väga kaunid puud, mida kasutatakse iluaianduseski, teisest küljest on juba vanadest aegadest saadik leitud pihlakale ka praktilisi rakendusi. Järgnevalt ongi neid kahte aspekti veidi lähemalt vaadatud. 2.1 Väike-Saadu pihlakas

Metsandus → Dendroloogia
32 allalaadimist
Eestis kasvavaid puuliike
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

Künnapuu (ulmus laevis) KP 1. Leviala: Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa. 2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra laiuv, ovaalne, kumera tipuga. Tüvekoor hallikaspruun, eraldub plaadikestena, peenerõmeline. Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kahelisaagja servaga, sageli lehepooled ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 cm pikkune. Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, tumedamate kattesoomuste servadega. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied punakasvioletsed. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib on ripsmelise servaga, ülaosas väljalõikega, umbes 1,5 cm läbimõõdus. Valmib juunis. 6

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun