* kõik tööd algavad tiitellehega, millele märgitakse kooli nimi, töö autori ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö üldnimetus (essee, referaat, retsensioon jne), õppeaine, õpetaja ees- ja perekonnanimi, töö tegemise koht ja aasta; * kirjaliku töö kõik lehed nummerdatakse läbiva numeratsiooniga lehekülje all paremas nurgas ja seda alates tiitellehele järgmisest lehest, mis kannab seega lehenumbrit 2; * tööd esitatakse vasakult ülaservast klammerdatuna (mitte esitada kileümbrikutes ega kiirköitjates, samuti kirjaklambriga kinnitatult).
parun kõigepealt et võib-olla on töö juures mingi ränk õnnetus juhtunud. 17. Ootamata vastust lahkus ta toast. 18. Küsiti sosistades mis on juhtunud ja vastati samuti sosistades. 19. Istudes hetke vaikselt ja tehes end mõistlikuks alustas ta uuesti. 20. Vana Lible loobumata oma karvamütsist jäi ringi keskele. 3 . Lisa kirjavahemärgid Postimehe toimetus otsustas pärast pikki vaidlusi valida seagripi lõppeva nädala näoks. Ootan tänast lehenumbrit suure huviga et näha kuidas on kunstnik toime tulnud ülesandega joonistada seagripist tavakohane sõbralik sarz. Sõnadega on paraku küll kõnealust taudi kirjeldada äärmiselt keeruline. Asi pole ainult selles et see gripp öeldakse koosnevat ühekorraga nii inimeste sigade kui lindude gripi segust. Gripiteema käsitlemise muudab tõeliselt raskeks hoopis asjaolu et taud võib osutuda niihästi laastavaks surmatõveks kui ka järjekordseks meediamulliks.
Üksikmüügi osatähtsus hakkas kasvama just sajandivahetuse paiku. Niikaua kuni põhiosa ajalehe tiraazist levis maal, oli üksikmüüki küllalt raske korraldada. Sedamööda, kuidas oli kasvanud eestlaste arvukus linnades, suurenes ka potentsiaalne üksiknumbri ostjate arv. XX sajandi alguse päevalehtede trükiarv ületas tellijate arvu juba mitme tuhande võrra (Postimehel oli 1904 - 6000 tellijat, kuid laupäeviti trükiti 10 000 lehenumbrit). Ajalehepoisse hakkas linnapilti ilmuma just XX sajandi alguses. 1912. aastast peale tuli ajalehepoisse politseis registreerida, nad kandsid väljaande nimega mütsi ja väljaandja vastutas nende käitumise eest. Nt Postimehel oli 1912. a lõpul registreeritud 11 lehepoissi (kõik 14-15 a vanad), 1913 oli neid 44, 1914. a sügisel juba 86. Ajalehekioskid ilmusid Eesti linnapilti 1920. aastate algul. XIX sajandi ajalehti säilitati aastakümneid kui mitmekesist harivat ja meelelahutust