Noorel tütartaimel ei ilmne veel ohtlike juurehaiguste (närbumistõbi, risoomimädanik) ja kahjurite (maasikalest, nematoodid) kahjustuse tunnused. Eelnimetatud kahjustajate esinemisel pole rajatavast istandikust loota õiget saaki. Korralikul maasikaistikul peaks olema vähemalt 5 cm pikkune narmasjuurtega juurestik, südamikupung ja kolm lehte. Kevadisel istikul ei pruugi alati olla kolme hästiarenenud lehte. Soojade päikesepaisteliste ilmadega läheb paremini kasvama väiksema lehemassiga taim.Parim eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutada tuleb taim nii, et südamik jääks 5-8 mm sügavusele, see võimaldab septembris istutatud taimedel korralikult juurduda ja juba järgmisel aastal saaki anda. Suviseks istutamiseks tuleb taimed ette valmistada augustis, sealjuures saab saaki juba järgmisel aastal ja taimed talvituvad ka paremini. Kui istutada taimed alles oktoobris, et nad ei jõua ära juurduda, siis järgmisel aastal saaki ei saa.
Lagunemise tulemusena jõuab lämmastik mulda, mulla lämmastikusisaldus ning sellega koos ka mullaviljakus tõuseb. Metsaökosüsteemi sümbiontselt lisanduva lämmastikku kogus sõltub tervest reast asjaoludest. Väga oluline on puistu vanus; nooremad ja keskealised puistud seovad lämmastikku rohkem, kui küpsed või üleseisnud. Lämmastikusidumise intensiivsus on seotud puistu juurdekasvu ja lehemassiga. Ka sõltub aastane sümbiontse lämmastikusidumise voog puistu tihedusest ja mulla lämmastikusisaldusest; mineraalse lämmastiku kontsentratsiooni tõus mullas pärsib sümbiontse lämmastikusidumise aktiivsust. Üldreeglina kaasneb lepiku arenguga kiire lämmastikusisalduse tõus mulla ülemistes kihtides (joon. 4). Joon 4
annaabi.ee 
