Õiest tungib bakter puuoksa, 3-4 nädalat peale nakkust hakkab oks kuivama. 4. VIIRUSED Viirused on tavalise mikroskoobi all nähtamatud mitterakulised, elavad, valku ja nukleiinhappeid sisaldavad ained, mis võivad esile kutsuda teiste organismide haigusi. Viirused on suutelised elama ainult elavas organismis, paljunedes seal väga kiiresti. Viirusi toodavad elusad rakud viiruse geneetilise info alusel. Viiruste põhjustatud taimehaigused levivad põhiliselt lehemahlast toituvate putukate abil, ka taimeosade ja seemnete abil. Taimede esinevad viirused peamiselt rohelistes osades. Viirushaigused on enam levinud lõuna pool. Viirused põhjustavad kirjulehisust, lehtede deformeerumist jm. Ka maarjakase pahad ja tuuleluuad on viiruste tekitatud. Viiruste tõrje on profülaktiline kasutada tervet istutusmaterjali, haigestunud puude hävitamine, putukatõrje jms. Viirused on väga vastupidavad kemikaalidele ja kuumutamisele.
Nukkuvad mullas. 1 pk. Kirju-kilpmardikas talvituvad noormardikana kõdus, muneb peedilehe alumisele küljele. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti. Nukkuvad lehe alumisel küljel. 1 pk. Peedi-, must- ja tuunjas-raisamardikas talvituvad valmikuna kivide või mulla all. Munevad mulda. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, vastsed-suurem kahju. 1 pk Kahetiivalised. Peedikärbes munevad peedi lehtedele. Vaglad kaevandavad lehes, 2 pk. Valmik toitub nektarist või lehemahlast. Suurim kahju noortele taimedele. Nukud talvituvad mulla tünninukk. Porgand kahjurid Nokalised. Lehekirbulised. Porgandi-lehekirp talvituvad valmikutena okaspuudel, kevadel imevad seal mahla. Munevad juunis porgandi leheservadele. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. 1 pk. Liblikalised. Koilased. Köömne-lamekoi talvituvad valmikutena. Munevad õitele, röövikud toituvad algul lehekoes, seejärel roodudes ja vartes. Vanem kasvujärk liigub õisikusse, tõmbab