Esimene eestimaine paberileht valmis aastal 1632 Tartus (võrdluseks USA-s ehitati esimene paberivabrik alles 1690. aastal). Kasutati peamiselt linast kaltsu. Tänapäevane paber võib olla väga erinev. Et sellele veel kord kinnitust saada, otsi välja erinevaid pabereid - ajalehepaber, koopiamasina paber, salvrätik, koolivihiku leht, joonistusploki leht, rahatäht · Paberi paksust mõõdetakse 5-10-lehelises virnas, ühe lehe paksus arvutatakse välja virna paksuse põhjal. Kartongi paksust mõõdetakse üksikul lehel. Mõlemal juhul toimub mõõtmine 100 kPa staatilise rõhu all · 200 mm2 suurusel pinnal. Mõõdetakse 1 m täpsusega (vähemalt 20 mõõtmist) ja paksus antakse 1 m (mikromeetrites = tuhandik millimeetrit) täpsusega. · Näiteks: ajalehepaber 45 g/m2 70 m paks · koopiapaber 80 g/m2 100 m paks · õhuke kartong 180 g/m2 200 m paks
5. Kaardipakist tõmmatakse juhuslikult kaks kaarti. Kui suur on tõenäosus, et nad mõlemad on ärtu mastist? 6. Klassis on 15 poissi ja 10 tüdrukut. Ajalootunnis kutsutakse vastama üks õpilastest. Kui õpilase väljavalimine on juhuslik, kui suur on siis tõenäosus, et vastama kutsutakse poiss? 7. Korvis on 2 valget, 5 musta ja 6 sinist palli. Võetakse 10 palli (neid tagasi panemata). Kui suur on tõenäosus, et korvi jäävad vaid valged pallid? 8. Mustkunstniku 52-lehelises kaardipakis on vaid ärtu ässad ning risti kuningad (mõlemaid võrdselt). Võetakse 37 kaarti (neid tagasi panemata). Kui suur on tõenäosus, et nende kaartide hulgas on vähemalt üks äss? 9. Ühel riiulil on 4 saksakeelset ja 5 inglisekeelset raamatut. Riiulilt võetakse 2 raamatut. Kumb tõenäosus on suurem, kas see, et riiulile jääb inglisekeelseid rohkem kui saksakeelseid, või see, et saksakeelseid raamatuid jääb riiulile rohkem kui