Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid. Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, harvem säsikas. Sõlmevahe alusel esineb kasvuvöönd – vahemeristeem. Lehed vahelduvad, kaherealised, koosnevad lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või – pööristeks
Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid. Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, harvem säsikas. Sõlmevahe alusel esineb kasvuvöönd vahemeristeem. Lehed vahelduvad, kaherealised, koosnevad lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel 33 on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või pööristeks
Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid. Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, harvem säsikas. Sõlmevahe alusel esineb kasvuvöönd vahemeristeem. Lehed vahelduvad, kaherealised, koosnevad lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või pööristeks. Õied on väikesed,
annaabi.ee 
