Taimede arv pinnaühikul kuival ajal ei saa olla kuigi suur. Püsikute kestvad puhmikud ei kata maapinda lausaliselt ega moodusta pidevat kamarat. Nende vahemikke kasutavad kevadel lühiealised maapinnavetikad ja samblikud ning lühiealised õistaimed (efemeerid), suvel aga paistab taimevõsude vahelt paljas muld. Iseloomulik on ka põhiliste eluvormide valimik. Määrav on, nagu öeldud, tihedapuhmikuliste kõrreliste rühm, millel transpiratsiooni reguleerib lehelabade rullumine ja kompaktne kasv võimaldab fütokliimat stabiliseerida. Teised püsikud jagunevad mitmesse rühma vastavalt arengurütmile ja lehtede jaotusele ruumis. Varakevadise arenguga kevadpüsikuil, efemeroididel on vett ja valgust küllaldaselt: nendel on madal laiuv kodarik pehmetest lehtedest, mis kiiresti luuakse mugulais või sibulais varutud aineist. Siia kuuluvad pojengid (Paeonia), tulbid (Tulipa) ja kuldtähed (Gagea). Suvipüsikuil on kaks peamist kasvuvormi
Lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist e. taimauramisest. Lehtede ülesanne: neis toimub fotosüntees neis toimub vee aurumine (läbi õhulõhede), mis tagab vee liikumise juurtest vartesse. neis toimub gaasivahetus õhulõhede kaudu. Lehe ehitus Sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas eristatakse 3 sorti lehti. Lehe peamiseks osaks on lame lehelaba. Selle kuju ja suurus oleneb taimeliigist. Enamasti kinnitub lehelaba varrele leherootsuga. Vastavalt lehelabade kinnitumisele leherootsule eristatakse liht- ja liitlehti, roodumise järgi võib eristada sõrmjaid liitlehti ja sulgjaid liitlehti. Lehelabasid läbivad leherood, mida mööda toimub orgaaniliste ainete ja vee liikumine. 16 Lehe siseehitus Lehte katab pealt ja alt kattekude, mille rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, mis takistab vee aurumist
annaabi.ee 
