Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok varre- (niine)kiud lina, kanep, dzuut, ramjee, nõges, bambus lehekiud sisal, manilla kanep ehk abaka, turbakiud viljakiud kookos Lina kasvutingimused Lina tärkab keskmiselt 11 päeva jooksul pärast külvi, kuid eriti soodsates tingimustes (piisavalt niiskust ja hästi soe) võib see toimuda 5 6 päeva jooksul. Mullas peab kuni õitsemiseni olema niiskust vähemalt 60% mulla kogu veemahutavusest. Toitainete omastamine toimub põhiliselt
Paberi valmistamiseks kasutatakse peamiselt taimse päritoluga kiudusid. Loomsetest kiududest siidi ja villa, kusjuures viimane leiab kasutamist väga harva. Paberi valmistamiseks kasutatavad taimsed kiudained jagatakse vastavalt nende päritolule järgmiselt: SEEMNEKIUD - puuvill, kookoskiud. Puuvillakiud on kõrge kvaliteediga ja küllaltki vastupidavad. NIINEKIUD - lina, kanep, duut, ramjee, mitsumata. Linakiududest saadakse kõige vastupidavamat ja kauemsäilivamat paberit. LEHEKIUD agaav, manillakanep, esparto e. halfahein. ROHTTAIMEDE VARRED - nisu, kaer, oder, riis, rukis, pilliroog, bambus, suhkruroog. Õlgedest valmistatakse peamiselt pappi ja pakkepaberit. Pilliroogu kasutatakse Lähis-Idas ja Aafrikas ning bambust põhiliselt Aasia maades. PUIDUKIUD - kuusk, mänd, nulg, kask, pappel, lepp, pöök, haab, eukalüpt Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ..
moodustada seostunud materjal ilma liimainete lisamiseta. Paberi valmistamiseks kasutatavad taimsed kiudained jagatakse vastavalt nende päritolule järgmiselt: SEEMNEKIUD - puuvill, kookoskiud. Puuvillakiud on kõrge kvaliteediga ja küllaltki vastupidavad. NIINEKIUD - lina, kanep, dzuut, ramjee, mitsumata.Linakiududest saadakse kõige vastupidavamat ja kauemsäilivamat paberit. 4 LEHEKIUD agaav, manillakanep, esparto e. halfahein. ROHTTAIMEDE VARRED - nisu, kaer, oder, riis, rukis, pilliroog, bambus, suhkruroog. Õlgedest valmistatakse peamiselt pappi ja pakkepaberit. Pilliroogu kasutatakse Lähis-Idas ja Aafrikas ning bambus põhiliselt Aasia maades. PUIDUKIUD - kuusk, mänd, nulg, kask, pappel, lepp, pöök, haab, eukalüpt Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ..
Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Itaalias. Esineb loodusliku ja kultuurtaimena. Kiud on pikk ja tugev. Elementaarkiud on valget värvi ja siidja läikega. Kiud väga jäik. Hea kemikaalikindlusega. Imavad vett ja lahuseid väga aeglaselt. Hästi vastupidav bakteritele ja hallitusele.Vastupidav päiksevalguse ja ilmastiku suhtes. Saab pleegitada ja merseerida nagu puuvilla.Suure tugevuse tõttu valmistatakse õmblusniiti. Segatakse puuvilla, lina ja viskoosiga. Sisal (lehekiud)- kogutakse 1-1,5 meetri pikkustest lehtedest kus kiudu on vaid 4- 5%. Toodetakse Brasiilias, Keenias, Tansaanias. Saadakse agaavi lehtedest käsitsi. Kiud on valged ja tugeva läikega. Ei hallita ega kõdune, mereveele reageeri. Nööride ja köite materjal. Turbakiud- tupp-villpea nimelisest taimest saadav kiud. Kiudu tuntakse Rootsis, Soomes ja Saksamaal. On poorne ja kerge ning hea soojapidavusega, suurem soojapidavus kui lambavillal. Kiud habras ja antistaatiline
annaabi.ee 
