Valmikud toituvad nektarist, lehetäide mesinestest, taimemahlast. Vastsed toituvad peremees-putukast, mille tulemusel peremees hukkub. Emane muneb otse peremehe sisse. Muna toitub peremehe kehavedelikust, vastse areng toimub peremehes. Kimalane viljastatud ja talvitunud emane rajab pesa, muneb munakurna. Järgmiste kurnade eest hoolitseb üha suurenev tööliskond. Suve lõpul emane talvituma, teised surevad. Talvituvad mullas või lehekihi all, puujuurte vahel jm. Oluline punase ristiku, aedoa, vaarikate, sõstade jm tolmeldaja. Pistmis-imemissuised. Vastseid toidavad töömesilased õienektariga. Koonulised. Koonuline haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm munad munetakse lehtede alumisele küljele.
Kaadmiumi saaste allikateks on ka mineraalväetised ja fungitsiidid. - Kuna kaadmium on suhteliselt hästi lenduv, on ta põhiliselt sissehingatav mürk. Sissehingamisel koguneb kaadmium kopsudesse, akumuleerudes seejärel maksas, neerudes ja põrnas. - Ligi 15% mürgitusjuhtumitest lõpeb surmaga. Erinevalt Pb2+ ja Hg2+ ioonidest absorbeerivad Cd2+ ioone edukalt taimed. Taimedes jaguneb kaadmium enam-vähem ühtlaselt kõigi kudede vahel, mistõttu välimise lehekihi eemaldamine ei aita siin saastust vähendada. - Kaadmiumi absorbeerivad edukalt ka mitmed seened. - Loomse päritoluga toidutooraines leidub kaadmiumi põhiliselt siseorganites nagu maks ja neerud ning piimas. Pikaajalisel manustamisel koguneb kaadmium inimorganismis peamiselt maksa ja neerudesse. 0,2-0,3 mg Cd/g neerukorteksi kohta põhjustab viimase tuubulite kahjustusi. Kaadmiumi tolerantsusdoos on 0,5 mg/nädalas ning keskmine manustamine Saksamaal 0,19 mg/nädalas.
annaabi.ee 
