tulemusena häirub juurte kasv ja elutegevus. Noorte taimede juurdekasv võib selle tõttu väheneda kuni kaks korda. Teetammide ehitamise käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse või üleujutuse tõttu puud kuivavad. Loomulikku veereziimi rikub ka allmaakaevandamine põlevkivimaardlate piirkonnas. Puudele võib mõnikord kahjulikult mõjuda ka kuivendamine. Näiteks kõdusookaasikutes on soodsamad tingimused mõningate lehekahjurite (hele-villkäpp) esinemiseks, kuivendatud siirdesoomännikutes kahjustab noori puid kohati hiidürask. Metsatulekahjud Enamiku metsatulekahjusid põhjustab inimene ise. Tuli hävitab nii metsa, kui ka ohustab inimasulaid. Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente (põleseen) levikut. Piiratud ulatuses on tulel ka positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus
enamasti rakendatud kahjurputukate arvukuse vähendamisel, siin on suure tähtsusega putuktoidulised linnud, pisiimetajad, röövputukad ja parasitoidid aga ka viirused, bakterid ja seened. Putuktoiduliste lindude arvukuse suurendamiseks metsas on võimalusel soovitav rajada ja kujundada erivanuselisi segapuistuid koos alusmetsa ja põõsarindega. Suluspesitsejate lindude arvu metsas saab tõsta tehispesade paigutamisega metsa. Sipelgad on röövtoidulistest putukatest ühed tuntumad. Okka ja lehekahjurite hävitajatena on tuntud suuri kuhilpesi ehitavad kuklaseliigid. Nende pesi tuleb kaitsta nii inimtegevuse kui ka loomade eest. Enamus kuklasi on Eestis ka looduskaitse all. Kui lageraie tulemusel jääb kuklasepesa metsaservast enam kui mõnekümne meetri kaugusele, tuleks pesa kuklaste hukkumise vältimiseks metsa alla ümber asustada. 28. Metsapuukoolid. Kuuseistikute kasvatamine. Puukoolide tüübid Vastavalt otstarbele jaotatakse puukoolid kolme tüüpi:
annaabi.ee 
