maatriksprintereid valmistanud firmalt, kus töötati välja praeguse röpliidese eelkäija. Certonics-liides on arvuti poolel 25-, printeri poolel 36-viiguline. MÕÕTMED Printeri mõõtmed ei kuulu samuti tema põhinäitajate hulka, kuid mõnel juhul võivad osutuda üsnagi oluliseks. Mitmed uuemad personaalprinterid on konstrueeritud selliselt, et nende aluse poolt hõivatud pindala on minimaalne - ligilähedane populaarse leheformaadi A4 mõõtmetele. 7 PRINTERI RESSURSS Printeritööea, koormatavuse ja värvaineressursi kohta täpsemaid andmeid üldiselt napib ja tihti on nad üsnagi vasturääkivad. Algselt tuntuks saanud Epsoni printer MX-prindipea tööiga oli 50 miljonit märki, hilisemates löökprinterites on seda suudetud tõsta 100-200 miljoni märgini. Laserprinterite puhul
Temast sai 1. mail 1942 ilmuma hakanud "Maa Sõna" peatoimetaja. Monopoolses seisus olnud Eesti Sõna ei saanud oma seisundit ära kasutada paberinappuse pärast. Lehe tiraaz ulatus peaaegu saja tuhandeni, kõiki tellimusi ei saadudki täita. Saksa tsiviilvalitsuse häälekandja "Revaler Zeitung" sai lõviosa paberist, kuid seda jäi tuhandeid eksemplare üle, mis läks makulatuuriks. Et "Eesti Sõna" tootmiskulud olid kõhna leheformaadi tõttu küllalt väikesed, siis sissetulekud olid head ja otsiti võimalusi toetada nii ajakirjanikke kui teisi kultuuritegelasi mitmesuguste honoraridega. Seda selleks, et mitte lasta lehe puhaskasumit Eestist välja minna. Eesti Sõna oli tiheda tsensuuri ja omavalitsuse käskude-keeldude kontrolli all, lugejaskond suhtus sellesse eriti lõpuperioodil tugeva umbusuga. Mõnel kohalikul ajalehel oli tegemist tollal vaid järeltsensuuriga. Saksa okupatsiooni ajal levisid ka
annaabi.ee 
