Liblikõielised ja haljasväetiskultuurid Kevadel külvatud seemnetest kasvanud haljasmass küntakse sama aasta sügisel mulda. Mida hiljem see toimub, seda suurem on haljasväetise mõju järelkultuurile. Veelgi efektiivsem on künda sisse järgmise aasta varakevadel. Erinevad põllukultuurid omastavad sügisperioodil lämmastikku erineval hulgal. Talirüps kasutab 50...100 kg/ha N enne talve; Rukis kasutab 20...50 kg/ha N enne talve ja 2...3 lehefaasi arenenud talinisu 2...5 kg/ha. 18 Kui värske huumus mineraliseerub intensiivselt kultuuridest vabal perioodil, siis me ei kasuta õigesti mulla varusid. Aastakulu on suur, kuid sellega ei kaasne taimset produktsiooni. Kultuuridest vabal põllul (parem, kui see toimub vahe- või järelkultuuride all) peab toimuma mõningate orgaaniliste väetise liikide (põhk, värske sõnnik) eellagunemine, et kultuuride intensiivse kasvu ajaks nende
· Tagastub mulda koos põhuga 76% N;91% K; 68% P; 77% C · C/N = 24, ristikul suhe 25% kitsam · Tekib huumust 2,34 t/ha; laguneb huumust 1,20 t/ha · Esimesel aastal vabaneb mulda - 40-50 kg N/ha Erinevad põllukultuurid omastavad sügisperioodil lämmastikku erineval hulgal. Nii kasutab talirüps sügisel enne talve tulekut lämmastikku 50...100 kg/ha, normaaltihedusega külvatud rukis 20...50 kg/ha ning 2...3 lehefaasi arenenud talinisu vaid 5...10 kg/ha (Linden & Walgren, 1988). Taanis läbiviidud katsetes vähendas odra alla külvatud raihein nitraadi leostumist 52-69% võrreldes puhaskülvis kasvanud odraga (Thomsen jt. 1993). Soomes vähendas odra alla külvatud raihein nitraatlämmastiku väljauhtumist mullalõimisest olenevalt 27-68% (Lemola jt. 2000). Mõju huumusbilansile Kõrrelised heintaimed saagiaastal 1,05 Kõrrelised heintaimed külviaastal