Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lehealgmetest" - 5 õppematerjali

Fotosüntees ja leht
1
rtf

Fotosüntees ja leht

· Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mida kasutavad hingamiseks nii taimed kui loomad. · Glükoos laguneb hapniku toimel süsihappegaasiks, veeks ja vabaneb energia. · Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ühest lehelabast.) · LIITLEHED (Koosneb mitmest osalehest.) Lehe siseehitus: Lehte katab nii alt kui pealt kattekude, mille kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Selleks on kattekoes õhulõhed, mis koosnevad õhupilvest ja kahest sulgrakust.

Bioloogia → Bioloogia
55 allalaadimist
Bioloogia KT-Juur-Võsu-Vars
4
doc

Bioloogia KT: Juur, Võsu, Vars

lehtede kaenlas kaenlapungad ­ uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG) Leht Nimeta lehe ülesanded! eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine varuainete säilitamine kaitse ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia

Bioloogia → Bioloogia
52 allalaadimist
Taime osad
4
doc

Taime osad

lehtede kaenlas kaenlapungad ­ uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG) Leht Nimeta lehe ülesanded! eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine varuainete säilitamine kaitse ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse ehitusega (pealmine pool kannab leherootsusid, alumine ­ peenikesi lisajuuri) ja lõpeb tipmise pungaga, mis kujutab endast lehealgmetest ümbritsetud kasvukuhikut. Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest. Kesksilindri keskosas paikneb säsi. Kontsentrilised juhtkimbud asetsevad kesksilindri välimises kihis. Kambium puudub. Lehed on suured, leheroots tihedalt kaetud pruunide sõklasoomustega. Lehelaba on piklik-elliptiline, kahelisulgjagune. Esimese järgu segmendid paiknevad vaheldumisi, nende tipud on teravad, teise järgu segmendid on hambulise serva ja nüri tipuga. Leht

Keeled → inglise teaduskeel
51 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse ehitusega (pealmine pool kannab leherootsusid, alumine ­ peenikesi lisajuuri) ja lõpeb tipmise pungaga, mis kujutab endast lehealgmetest ümbritsetud kasvukuhikut. Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest. Kesksilindri keskosas paikneb säsi. Kontsentrilised juhtkimbud asetsevad kesksilindri välimises kihis. Kambium puudub. Lehed on suured, leheroots tihedalt kaetud pruunide sõklasoomustega. Lehelaba on piklik-elliptiline, kahelisulgjagune. Esimese järgu segmendid paiknevad vaheldumisi, nende tipud on teravad, teise järgu segmendid on hambulise serva ja nüri tipuga. Leht

Bioloogia → Botaanika
183 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun