Suuresti just sel eesmärgil annetati kirikule palju varasid. Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest, juba paganliku templi vara oli rooma õiguse järgi käibest välistatud. Vara (eelkõige maavaldused), mille kirik oli endale kord juba saanud, oli võõrandamatu. Samas kontrollis riik kiriku varade kasutamist, vähemalt esialgu. Seega võiks rääkida ka vara kontsentreerimise funktsioonist. 2.4. Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse. Rooma piiskop (paavst) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel Peetruse ametisse määramisest Roomasse. Siinkohal on sobilik mainida "Constantinuse kingitust," mille kohaselt olevat Constantinus Suur pealinna üleviimisel Konstantinoopolisse kinkinud paavst Silvester I nii vaimuliku kui ilmaliku võimu Lääne-Rooma riigis. Olgugi, et ürik tekitati alles 750-850.a
Piiritlemisel tekkis uus situatsioon juutide suhtes, kes oli justkui Jumala vana rahvas.Seega ei tarvitsenud neisse suhtuda kui ketseritesse, kuid kristliku riigi probleemid nendega jäid püsima. Heategevus- ja hoolitsemisfunktsioon Riigikirikuna täitis ristikirik ka muid funktsioone - haigete, orbude hoolekanne jne. Suuresti just sel eesmärgilannetati kirikule palju varasid. Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest. Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse. Rooma piiskop(paavst) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel Peetruse ametisse määramisest Roomasse. Kirik ja õigus Algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtidepärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud kihtide seas olulisel kohal juristid ja retoorikud. Haritud juriste haarates allutab
annaabi.ee 
