päritolust asendus vähehaaval käsitusega, et võimu allikaks on rahvas. See käsitus on nüüdisajal valdav. Sõnaseletus Ld lex, legis f. seadus Legaalsus juriidiline kategooria, mis viitab seaduslikule, õiguslikule põhjendusele Legitiimsus pol.psühholoogia kategooria, mis näitab subjekti autoriteeti, tema omaksvõttu, lugupeetust, võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale. Poliitikasubjekt (actor) võib olla: · Suure legitiimsusega · Osalise legitiimsusega · Legitiimsuseta Kusjuures kõigil neil juhtudel legaalne. Tänapäeval mõistetakse poliitikat kui ühiskondlikku tegevust, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõige üldisemalt on poliitika tegevus, mille eesmärk on midagi muuta või kaitsta. Poliitika algpõhjus on erihuvid ja sotsiaalne konflikt. Normaalse poliitika eesmärk on huvide kompromiss. Poliitika oli, on ja jääb, sest konfliktid on
konkureerinud Saksamaa ja Prantsusmaa olid hõivatud muude probleemidega. Tugevaimad riigid Põhja-Itaalias olid Firenze (valitsesid pangandusega rikastunud Medicid, alul formaalselt vabariik, 16 sajandil võtsid Medicid hertsogi tiitli, eriti tuntud on Lorenzo Tore), Rooma (kirikuriik, tuntuima valitsejad Borgiad – Aleksander ja Cesare), Veneetsia (vabariik, mida valitses signoria), Milano (1450 tuli võimule Fransesco Sforza). Sforza ja Medicid ja Borgiad valitsesid ilma klassikalise legitiimsuseta ja Machiavelli õpetust mööda. Nede valdusi nimetati sõnaga stato (olukord, staatus), kujunes välja riik, mis ei tuginenud niivõrd õigusele, kuivõrd reaalsele võimule/jõule. Raggione di stato – mõiste, mis kujunes välja samuti Itaalias (on tuntud rohkem prantsuskeelses vormis raison d’etat) ja tähendab riigi võimupoliitilistest huvidest lähtuvad reaalpoliitikat.. Renessansiaegses Itaalias kujunesid välja moodsa diplomaatia alged (eriti Veneetsia ja paavstid ja Mediid)
annaabi.ee 
